ettekujutus

 Pidin ikka oma sõnu sööma ja lihtsalt tahtsin, et teil tekiks ettekujutus. Nimelt sellise süsteemiga siis võetakse siin verd. Ei mingit vaakumit ise katsutisse.

Ja minu kuulus vannituba :D Seal juukseharja kõrval ongi otsik,et pesta saaks ja woilaa ilus eks :D Esimenekord peale pesemist unustasingi ära,et just pesemas olin käinud ja läksin wc ning pm kukkusin ka maha,kuna vesi ei voola nii kiirelt minema nagu sooviks.

Ikka veel terviseks

Nädal algas emadekooliga, kuhu me läksime õhtul 17st ja olime seal 4h. Tegime rasedatega koos harjutusi ja hiljem vaatasime filmi,et kuidas rasedusvalusid leevendada või noh sünnitamisvalusid. Ausaleöeldes oli minujaoks see rasetatevõimlemine või harjutused naljanumber, kuna nad tegid mingi silmadele harjutusi ja siis maeiteagi mida veel. Mulle tundus see naljakas ja kindlalt ka ühel rasedal oli seal tõeliselt igav. Järgmine päev viidi meid erahaiglasse, mis valmis ja ainuke,mis ma öelda oskan on WOWOWOWOWOWWOWOWOW ma tahaks igapäev seal olla!!!!!!!!!!! sest tavaliselt tõlgivad meile tudengid,kes ise jäävad hätta sõnadega ja on keeruline või näiteks esmaspäeval algul räägiti vene keeles siis bulgaaria keeles siis inglise siis mingi mix siis segamine. Selline pudru ja kapsad olid,et hoiajakeela,aga see erahaigla...WOWWW uuesti. See oli niii puhas ja kena ning seal olid asjad steriilsetespakendites ning seal oli füsio, kes meile tõlkis niii kenasti inglis keelde kõik ja lausa lust oli kuulata. Haiglas ise oli tõssielt kena ja teistega ei anna võrreldagi. Arstid väga lahked ja sõbralikud ja üleüldse seal oli niiii meeldiv olla. Esmaspäeval muideks käisin ma ka lõpuks ära kohalikus pangas,et Türgi reisi raha ülekanda. Just ! aprilli lõpus lähme Istanbulisse puhkama. Algul mulle öeldi,et mine sinna hotelli ja saad seal ülekanda...seal öeldi eieie ja suunati edasi, mis hiljem tuli välja oli valuutavahetuspunkt hoopis ning siis läksin uuesti hotelli ja seal oli tõsiselt meeldiv naine ja otsis mulle kaardilt koha,et kus lõpuks õige pank asub, kuna ma kaardi nkn siin lugeda ei oska, kuna pole endaarust ühtegi tänavanime ega miskit näinud siis ta seletas ilusti kuidas sinna minna ja leidsin õige koha ülesse. Panka jõudes helistasin lihtsalt G-le,et pln nüüd seleta, et tahan raha kanda ja kõik saigi ilusti korda ja tehtud. N-R olime nefros ja seal maeitea mulle eriti ei meeldi,kuna see arst tundub natuke kuri või kuidagi õel ning tõlk, kes meil on räägib väga vaikselt,aga neljapäeval meid lahutati ära ( muidu on 7õde siin) ja palatis saime tegelda hemodialüüsiga. Meie palatis oli 3 patisenti, kellele seda tehti. Reedel olime allergiaosakonnas ja saime ka ise katseid teha ning suurim üllatus. Seal võetakse verd nii,et veeni lükatakse nõel ja siis sinna otsa SÜSTAl jajaa just nimelt süstal ja tõmmatakse verd, mitte ei lasta sellel ise voolata. Just nagu veneajal. Meil kõigil oli pm. suu lahti ja üritasime seda varjata ning tegime nägu,et mhm väga põnev. Üleüldse meditsiin on siin ulmeline või mitte meditsiin vaid tingimused. Kõik on ristivastupidu või maeitea. Ma ei tahagi sellel hetkel pikemalt peatuda,et las olla.
Laupäeval oli erasmuse korteripidu või noh grillipidu pidi see tegelt olema ning täna oli väljasõit, mis oli väga tore ja  miks jälle terviseks ?!? nimelt väga kuum teema oli,et miks meie eestlased ikka terviseks ütleme, kuna seal liitsõnas on üks sõna, mida nad väga hästi mõistavad, siis küsisid,et kas seda kasutatakse ka vihjete andmiseks vms.
KÜSIMUSTE VOOR. Iga postituse lõpus hakkan vastama küsimustele, mida minult on küsitud fb kaudu :) Minuarust tundub see tore,et nii on kergem
 A) Kohalik söögikultuur? Ausalt pole ma sellest arusaanud. Ma olen seda teedpidi hetkel läinud,et söön  jogurtit ja puuvilja ning vahest kui hästi läheb teen ka võileiba. Toit siin lihtsalt rikneb megakiiresti kuna külmikut siin ka pole ja täna oli õues 20+ kraadi sooja. Muidu erasmuse osad ütlesid,et neile kohalik toit üleüldse ei maitse ja neil sama menüü, mis mul. Toit kuidagi tundub minule väga kuiv siin ja maeitea imelik ?!? olen saanud kaks äärmust,et kas ülikuiv või rasvast tilkuv. Kahjuks menüüd on enamjaolt kohalikus keeles ( tglt ma polegi veel inglis keelset menüüd kohanud) ning siis ongi keeruline midagi tellida,kuna ei tea kunagi mida saad. Muidu on siin vägamaitsev ( tglt ple ma ise veel proovinud,aga kõik kiidavad) valge juust, mis meie mõistes mozzarella, mida lisatakse salatitele või raputatakse sinna peale. Ma kindlasti tutvun kohalike toitudega rohkem siis kirjutan ka neist rohkem. Muidu sõber google annab,et mida proovida järgi tuleks on:

Rahvatoit, mida peaks kindlasti maitsma:

“Šopskij” salat (tomatid, kurgid, brõnsa (bulgaaria juust, mida valmistatakse lamba või lehma piimast), petersell, oliivid;

Giuveč (lihatoit juurviljade, kartuli ning rjaženka-hapupiimaga;

Kebab (eri lihasordid juurviljadega);

Kiufteta (praetud lihakotletid);

Miš maš (munad tomatite, pipra ja brõnsaga);

Musaka (jahvatatud liha kartuli, munade ja baklažaanidega);

Sarmi (liha- või riisirullid kapsa- või viinamarjalehtedes);

Tarator (külm hapupiimasupp kurkide, või ja maitseainetega);

Imambajaldy (baklažaanid erinevate juurviljade ja lihaga);

Lambajuust ja kollane juust, mida serveeritakse küpsetatult ja paneerituna;

Kaškava (kollane brõnsa);

Banica (taigen brõnsa ja lihaga);

Кrem caramel (piima- ja munakreemB)kuidas wc ja vannitoad on, mida eesti puhul igatsed, mis eestis on ja bulgaarias ei ole ja vastupidi
Nüüd on paus sisse tekkinud ja ma eiteagi miks ausaltöeldes. Ma ei oska kuidagi end kunagi kirjutamis lainele seada, või siis sean ja ma ei postita, kuna mõtlen et nkn see pole põnev lugeda vms.
B)kuidas wc ja vannitoad on? Minul õnneks on vedanud ja ühiselamus on wc nagu meil,aga esimestkorda pidin kasutama wc väljaspool hailgas olles ja ausaltöeldes kui seda nägin läks mul isu ära ka kohe ja jõudsin ilusti ühiselamuni. Nimelt nagu vana hea veneaeg. Kükitamise tehnika,et oli valged plaadid kuhu saad oma jalad asetada ja siis kükitad ning teed oma hädad auku. Paberi pead ise kaasavõtma! Muidu linnas kohvikutes jms on ikka nii nagu meil ja vannitoa lugu kõik teavad,et vannituba/wc on mul üks ja sama :D Nimelt kes on minu kodus käinud siis umbes sama suur ruum või natuke-natuke suurem ja seal on seina küljes lihtsalt dušiotsik ja kui pesemisest ära väsid võid wcpotile istuda :D Teisel eestlasel on isegi suurem kui mul! mhm siia tuli neljapäeval ka üks uus eestlane,aga küll kunagi sellest ka pikemalt kirjutan.
C)mida eesti puhul igatsed? See on tegelt ka teema, millest kirjutasin aga mida ei postitanud. Olen eluaeg olnud selline üksikhunt pigem ja meeldinud tihti asju üksi teha ja omasoodu. Kandideerisin ma kunagi ju ka suve vahetusõpilaseks,et inglis keel selgeks saada pm vanemate seljataga ja käisin ära. Siis polnud mul isegi arvutit kaasas ja ma ei tundnud igatsust ega miskit. VB esimesed päevad tõesti nutsin,et esimene eelmaldumine kodust,aga nüüd on möödas umbes 2,5n ja siiani on selline pakitus/ängitsus tunne hinges/südames kuidagi. Unistan juba koju minemisest ( jaaaaaaa tean,et seda tglt ei tohi mõelda,aga paratamatult mõtlen) Mind tõsiselt härib ka minu uni. Nimelt Eestis olles kui mul oli võimalus siis siis ma võisin magada ööpäev jutti. vahepeal tõustes ja edasi mõnuledes või misiganes. Hommikuti magada 12ni kui aind võimalus oli,aga siiin..mul on 6-7 paiku uni kadunud ( vahet pole,kas lähen magama kell 00 või 2st ) ikka uni kadunud ja surun ennast voodisse,et maga-maga mis ei õnnestu ja nii ma umbes 1h võitlen voodis endaga ja ärkangi vara. Tõsiselt sooviks,et ma saaks magada vabalt 10ni vabadelpäevadel vms,aga ei :S Loodan,et see paraneb! Eesti puhul nimelt siis igatsengi pm. kõikke, kuna siin on kõik teistmoodi ja siin ikka õpib oma riiki hindama ja väärtustama väga tugevasti.
D)mis eestis on ja bulgaarias ei ole ja vastupidi? Ma nii ei oskagi veel väljatuua,aga INTERNET INTERNET INTERNET. See tundub teie jaoks kindlalt mingi absurdse murena,et iiisand jumal ei suuda ilma internetita elada? aga see ei ole seda,vaid nimelt mu pere heasõber ütles,väga ilusti,et see on ainuke sild minu ja mu lähedaste vahel hetkel ning lisaks mul on vaja 3 koolitööd ära teha ja aruanded ära täita ja kõik on läbi interneti!!!!! Eestis on nii mõistetav,et internet on iga puu ja kännu all,aga siin. Ühiselamus nagu on internet ja nagu pole ka. Nimelt kaabliga ma oma arvutisse interneti ei saanud ( see on vist sellepärast,et mul plnd seda teenust kunagi vaja läinud ja mingid draiverid puudu) ja pidin ostma ruuterit vahele. Olgu seeselleks,aga see ühiselamu internet on õudusunenägu. Ta viskab vägatihti kollas hüümärki ja siis ongi kadunud päev või see nädal E-N ta pm streikis. Päeval või hommikul kadus ja hilistel õhtutundidel tuli. Käisin ka sellest rääkimas ja seal oli ka kohalike ja siis seletati,et kuna siin on metsikult ruutereid taga lööbki süsteemi sassi ja paigast ära,et keegi kes seda haldab peab seda parandama vms. Ma pole it spets ja maeitea,aga nüüd N on ta enamvähem töötanud ja ma südamest loodan,et ta töötab stabiiselt edasi. Ma ausalt ei vaja kiiret interneti ega miskit,vaid lihtsalt,et ta olemas oleks,et ta ei kaoks ära päevadeks,aga nüüd me kardame,et täna/homme tulevad kõik ühiselamusse kodudest tagasi ja lülitavad oma ruuterikesed sisse siis nett jälle ülekoormatud ja mured tulemas,aga elame ja näeme. Palun hoitke teie ka pöialt,et see töötaks stabiiselt ilma kadumata !!!
Pilte ma siia lisama ei hakka, vaid teen seda fb ja seal saab pilte vaadata :) Ma üritan hakate tegelt tihedamini kirjutada, kuna siis ma viitsin/oskan asjadest/päevadest põhjalikumalt kirjutada, mitte nii pinnapealselt. Cлънчева светлина!!!

Elu

Mõtlesin,et kirjutan üleüldiselt siinsetest tingimustest jms.

Toit___ Söök nagu söök ikka on siin. Ühiselamus kus ma elan ei ole kööki ja temp. on juba piisavalt kõrge,et toit ei säili hästi toas. Nimelt kui poest ostan 2 jogurtit ja tean,et ühe ära söön aind ja teine natukeseks seisma jääb siis on see juba hapuks läinud. Hinnaklass? Odavam on kindlasti kui Eestis ja samas ma ei ütleks,et nii odavam kui kõik räägivad hullult. Näiteks teatud tooted on lausa kallimad või siis samas hinnaklassis,aga siin saab värsket puuvilja süüa, mida ei ole liigapalju töödeldud ( nimelt kui Eestis ostsin apelsini ta võiks ikka tükkaega seista sama ilus puuviljakorvis nagu pisike kaunistus seal,aga siin tulevad suht kiirelt plekid peale ja pehmeks läheb) Apelsinid jms maksab keskelt läbi 2 leevi ( 1€= 2leevi) Puuvilja tuleb kindlasti osta turult, mis on poe kõrval, kuna poes on kallim ja asjad pole kuidagi ka nii ilusad. Kooli sööklas saame argipäevadel lõunat söömas käia ja prae hind on umbes 1leev. Esimenekord ma võtsin kana ja see oli väga-väga kuiv ning loobusin sellest kiirelt,aga nüüd olen iga lõuna kanasuppi söönud ning naljakas asi on siin see,et kui lähed välja sööma vms ja tellid endale näiteks kana siis sa saadki aind kana, kui sa soovid kõrvale salatit vms. pead eraldi ka juurde tellima,aga sööklas siin küsitakse,et картофель? или салат? siis aind noogutad kaasa ja saad kõik mida soovid. Hmm..alkohol on siin odav kindlasti. Väljas  Martini kokteil maksab 5 leevi ja paljude eestlaste somersby on siin täiesti olemas ja maksab täpselt samapalju kui Eestis,aga selle vahega,et siin tuleb see hind jagada 2-ga,et saada eurodes :D Veini on absoluutselt igas hinnaklassis jne.
Transport__bussikaart maksab kolmeks kuuks natuke alla 50 leevi ja selleks,et see teha peab sul pilt olemas olema ja bussis on tädike,kes seda igakord kontrollib. Üheotsa pilet bussis maksab 1leev ja sellepärast kui pundiga minna ongi odavam võtta takso,kuna eile tulin väga-väga kaugelt jõe teisest otsast koju ja maksin 4leevi miskit taksojuhile. Taksojuhid muidugi eriti inglis keelt ei valda ja nii ma üritan ,,soravas,, vene keeles öelda  Братья Бакстон сто двадцать ( tänav kus kool asub) või loodan õnnele,et piisab ütlemisest,et школы медицины( tavaliselt see läbi ei lähe) Bussijaamades bussi sõidugraafikut kui sellist pole,vaid on kirjas numbrid ja aeg näiteks,et nr 11 sõidab iga 20minuti järel ning nagu ennem ütlesin,et bussis on tädike,kes su piletit kontrollib või müüb sulle ja ta tõmbab selle pooleks ?!? nkn ükskord oligi juhus,et olin taskusse kogunud mitme päeva puruks tõmmatud piletid ja siis lisaks selle tädikesele tuli mingi härra ja soovis bussipiletit kontrollida. WHAAAT?!? ma andsingi talle kollase pileti,aga ta vaatas mind väga kurjalt ja siis nägin,et tädikesel olid käes roosad piletid ja siis andsin talle roosad paberi tükikesed ning ta pobises miskit ja lasi mu minema.Hmm rohkem miskit sellekohta vist ei oska öelda. Leedukad rääkisid ükskord,et nad jäid bussi kuidagi kondama ja sõitsid valesti ning siis olid väga-väga äärelinnas ja mustlaste piirkonnas,kus kõik neid jõllitasid ja väga must ja kõle oli seal olnud. Ühesõnaga päris niisama bussiga sõitma ei tasu minna kui sa ei tea kuhu tahad välja jõuda.
Liiklusega seoses oli esimenekord see,et otsisin tublilt eestlasele kohaselt ülesse ziiibra ja sinna zebra taha oleksi võinud ma jääda. Kedagi ei huvita,et see seal on ja nii siin tulebki teed ületada ükskõik kus ise tahad, peaasi et autole jalgu ei jää ning kui fooris on roheline tuli ei tähenda see sugugi,et jalamees võibki lõbusalt teele astuda,vaid ta peab ikka autosid jälgima, kuna osasid ei huvita isegi see rohelinetuli siin. Üleüldse valgusfoorid on siin ajaga :D Nimelt reaalselt tiksubki näiteks punane tuli 14-13-12 või siis roheline samamoodi.
Tuba___Tegelt on siin ühiselamus igal korrusel oma erasmuse toad, mis on tõesti suured,aga minul nii palju õnne ei olnud ja sain pisikese toa, kus on siis 2 voodit, laud, suur kapp,väike kapp ja telekaalus ( jajaa mul on telekas, mis näitab sahisevat pilti ja kõik kohalikus keeles jeiii) Üksi on siin väga ok olla,aga kahekesti elades elaks jalgupidi koos. Pesemine on omaette naljanumber. Nimelt samas kohas kus on wc-pott on ka seina külge pandud pesemisotsik ehk umbe potipeal saad end pesta :D või kui peale pesu tahad wc külastada siis pead rehkendama,et põrand on märg veel,kuna kuskil on pisike auguke kuhu pesuvesi minema peaks idee järgi. Aknast on mul otsavaade jalgaplatsile,kus iga nv mängud toimuvad ja paistab ka bassein,mis avatakse 1juuni ( ootan juba) ning paremal on üks suur-suur ehituspood ja seal ehituspoe aias on metskitsed,küülikud, kanad,kuked ja paabulinnud, mhm lugesite õigesti. Kas te teadsite,et paabulinnud karjuvad õhtuti väga kõvasti ?!? Nüüd teate ning teistpool seda aeda on papagoi paradiis ning selle aia vastas on surnuaed koos kirikuga. Ma ei saa aru, mis teema mul nende kirikutega on. Nii palju kui kolinud olen on kirikud alati lähiümbruses olnud ja siis kellamäng saab mind koguaeg mõnusalt üles ajada. Nimelt kui Karlovas elasin, siis seal oli 3kirkut lausa läheduses ja igaüks oma usku ja nii nad erinevatel aegadel kellasid klõbistasid. 
Elan ma 12ndal korrusel ja tänusellele saan kasutada lifti, mis on tõsine põnevus omaette. Nimelt on nad pm. nagu toauksega,et tõmbad ukse lahti ja lähed,aga kui sa tahad näiteks korrusele 1 saada ja vajutad 1 siis ta viib su ikka sinna kuhu ise tahab või siis sa vajutad nuppu,et lift tuleks alla,aga temal pole tuju ja ta lihtsalt ei tulegi või siis avad liftiukse ja avad,et oled pool meetrit põrandast kõrgemal vms. Igaljuhul olen ülitihti käinud jala, kuna nii lihtsalt saab kiiremini. Lift väriseb ka räigelt ja igakord kui peatub käib seest võpatus läbi.
Nüüd saidki mõtted üldiselt otsa ja loodan,et teie lumi ka sealt ära kaob ja tuleb soojus ka teile :) Siin olen pm. igapäev käinud kampsuni või paljaste käistega ja jopet olen vajanud harva.Üleüldse miks ma 2 pusa endaga kaasavõtsin ?!?

Terviseks

Mõtlesin,et kirjutan. Tegelt ma ei teagi mida kirjutada,aga eks ma püüan. Vahepeal on juhtunud palju ja samas pole mittemidagi juhtunud. Neljapäeval pidi mu praktika algama 8st ja pidin teistega kokkusaama 7.20, aga ilmselgelt nad hilinesid ja pidin minema üksi ja see oli uus osakond. Võtsin südame rindu ja läksin siis üksi..hmmm jõudsin isegi haiglasse ( haiglasse sõidan kuskil 20 minutit bussiga, kergelt teises linna otsas ennem jõge) ootasin ja ootasin. Ma teadsin,et olin stiilselt hilinenud 20minutit,aga lootsin ikka,et keegi tuleb või näeb mind eksinud lammast seal,aga ohei. Läksin siis saba jalgevahel tagasi koju ja sain teada,et teised olid ka seal haiglas, kes magasid sisse,aga me kolmekesi olime vales haiglas (I) Mismõttes nagu :S kus krt ma pean teadma,et mis haiglasse ja korrusele ma minema pean,kui igalpool on sama haigla nimi kirjas, mitte,et mine sinna haiglasse, mitte põhihaiglasse.Aadres on igalpool üks mul kirjas. Üleüldse korraldus on siin natuke absurdne jms. Igaljuhul reedel olime samas osakonnas ja jõudsime õigese kohta ja oiiiiiiiiii kui kuri see tädi oli,et kus te olite eile jms.. hmm haiglas ?!?? aga teises haiglas :D siis ta ütles,et kuidas te ei teadnud ja siis pani bulgaaria keeles miskit, mida meie tõlk ei tõlkinud ära,aga ega seal miskit head ei tulnud, kuna bulgaaria keel on väga sarnane vene keelega. Igaljuhul jah...
 Eluolu siin? Eile käisin esimesel Erasmuse peol. Üldse ei olnud peotuju,aga see on esimesepeo reegel,et kui sa esimesele ei lähe sind ei kutsutagi enam. Pidu nagu pidu ikka. Inimesi oli 10ringis ja enamus kõik Euroopa pealt tulnud. Ma olen ainuke, kes on välisriigist üksinda tulnud ja siis oligi,et vahepeal enamus rääkisid enda kaasmaalastega oma keeles ja siis inglis keeles ja lasid niii edasi ja seal oli segapuder, midagi aru ei saanud. Edasi mindi karaoke õhtule ja oldi seal,kuna mul polnud üldse peotuju olin ma natuke omaette või polnud selles õiges meeleolus :S Ma eitea mis mul viga oli vms,aga natuke kahetsen nüüd,et oleks võinud suvalt vooluga kaasa minna. Ma isegi jõin ülikiiresti korteris,et effekti annaks ja kergem oleks,aga ei mõjunud. Läksin üksinda 2st koju taksoga ( takso on siin megaodav nagu reaalselt odav) ja lootsin sellega,et magan ka kauem jms,aga oooei 8st silmad lahti nagu lollakal ja enam kinni ei läinud. Mis mind häiris peo juures. Siin võivad inimesed igalpool suitsetada, absoluutselt igalpool reaalselt ja nii taksojuht peole sõites suitsetas ja klubis ümberringi kõik suitsetasid ja koju jõudes ohh seda haisu enda küljes :S Mul hakkas suitsust reaalselt silmad valutama.
Miks mu tänase postituse nimeks on terviseks? Nimelt peol oli ka üks rootsi poiss,kes oskas öelda terviseks ja see oli nii naljakas ja üleüldse peaaegu iga riigi ühel erasmuslasel oli sõber, kes oli olnud erasmusena Eestis ja nad kiitsid seda taevani. Ma viisin peo külakostiks likööri/viina komme ja need kadusid kiiremini, kui ma suutsin pead pöörata. Väga kuum kaup oli see igaljuhul peol.
Käisin ükspäev ka kesklinna avastamas,aga ma suutsin kaamera maha unustada ja seoses sellega kahjuks mul pole ka pilte, mida lisata :( Peatänav oli tõsiselt kena ja ilus nii kui astusid ühe sammu peatänavast kõrvale siis ruttu läksid tagasi peateele. Käisime otsimas ühele mäele pääset, kuna peavärav oli kinni ja leidsime mingi treppi, mis viis kõrgemale ja terve see trepp oli kaetud klaasiklidude ja isegi nõelad vedelesid seal ning ülesse jõudes olid seal kohalikud kuti ning siis me ei julgenudki edasi ülesse minna.
Kõige suurem mure siiani ongi,et teised on tulnud kõik paaridena siia Bulgaariasse ja ma olen ainuke välismaalane, kes on üksinda siin ja seda imestasidki ka kõik eile peol. Seoses sellega ongi mul raskem ja koguaeg ei saa teiste kandadele ka astuda,et lähme sinna-sinna ja üksinda ma veel nii ringi ei eksle, kuna bussikaart hakkab aprillist kehtima alles ja üldse tänavatest ma midagi aru ei saa ja koos oleks kergem ekselda. Nii ongi hinges meeletu koduigatsus või selline imelik pakitsus tunne või ma ei oskagi seletada. Olin kunagi ju ka Luxis vahetusõpilaseks ja seal polnud mul arvutit midagi ja sellist igatsust ma ei mäleta :S  Loodan,et need 3 kuud mööduvad siin kiirelt ja kõik muutub aina paremaks :)  Varsti tuleb praksitöid kirjutama hakata ja sinna mu aeg ka kõik nkn kaduma hakkab. Esmaspäeva hommikul jääb praktika ära ja lähme emadekooli.

Esimene päev

Täna oli siis esimene päev praktikast. Teadsin,et 9.30 pean olema allkorrusel,et kokkusaada teistega ja minna haiglasse, kuna mul polnud õrnaaimugi,kus see asub. Kool on ümbritsetud aiaga ja esimene üllatus oligi see,et millegipärast värav oli lihtsalt suletud ja pidime sellest üleronima, kerge hommiku võimlemine. Haiglasse sõidab mingi 15-20minutit ja bussid on siin naljakad, mitte bussid, vaid nimelt see,et pole kuskil nende liikumisgraafikut, vaid on kiri,et iga selle selle ajatagant tuleb buss ja kuna mu bussikaart hakkab kehtima alles aprillist siis märtsis pean ostma pileteid. Üksots 1leev ehk 0.50€. Tegelt läheb mul see päris kulukaks,aga kuna mul polnud endaga kaasas 2pilti ei saanud ma teist bussikaardi teha,et mis seal ikka. Jõudsime haiglasse..hmm raske on seda emotsiooni kirja panna või seda tunnet. Haigla nagu haigla ikka ma ütleks,aga siis pidime keerame kuskile pimedasse nurgatagusesse,et üles minna treppidest,et jõuda riietusruumi. See oli väga pisike, hetkel ei oskagi võrdlust tuua,et kui pisike. Igaljuhul kõik praktikandid vahetasid just seal riideid ja nii tuligi kõik oma kuld kaasa haarata ehk siis rahakott, telefon jms. Edasi läksime vastsündinute osakonda,kus me ootasime kedagi,kes hilines ja siis omakorda kedagi jne :D Siis näidati meile natuke osakond. Saime toita lapsi ja näha intensiivis viibivaid lapsi. Laste sündimisel tehakse hinnang neile ehk apgari hinne antakse ja kõigerohkem, mis saada võib on 10 ja ühel lapsel oli see 2. Ikka väga kohutav on neid pisikesi näha seal masinate all ja ühel laps puhul lausa oodatagi,et millal ta ära kustub,aga seeselleks. Nii seal oli siis köök..hmm raske kommenteerida. Mul tuli vanaaegne söökla meelde. Seal olid need suured raua kobagad,kus hoiti pudeleid. Piimapulber oli külmikus ja seal võeti pandi mingi kogus klaaspudelisse,kallati vesi peale ja segati ja oligi valmis. Üleüldse lapsed olid rivis ja neid eristati paberi järgi?!? nagu mismõttes,sest neid tõesti sinna-sänna-sinna ja ma olen kindel,et keegi on sassi läinud. Igaljuhul las olla. Tekid olid sellised ärakulunud ja riided paljudel seljas augulised jms. Niiiii nüüüd kõige hullem osa. Näidati ka seda ruumi kus naised sünnitavad..Parem,et te seda ei näinud. Oli selline pukk kuhu otsa naine pidi ronima,kas tooliga või astmega ja siis oli seal piirkonnas kus laps tulema peaks ja muu veri asjad KAUSS.olgu kauss kausiks.Mul tuli meelde kohe sellega mu vanaema saun, kus on ära roostetanud kausid seinaääres. umbes selline vanaaegne kauss seal oligi. Meie haiglates ja koolis meile koguaeg tambitakse pähe,et steriilsus/steriilsus see kõige olulisem. Seal lihtsalt mingi töötaja tuleb käed-jalad asju täis,et näete tõin steriilsed asjad ära. Ilma pakendita jne. Siis pannakse lauapeale ilma seda puhastamata lihtsalt asjad ja öeldakse,et seda puutuda ei tohi,et see meie steriilne pind. Nõelad ja muud teravad asjad visatakse plastmassist pudelitesse suurtesse. Milles meie kalja ostame-umbes sellistesse ja nüüd...millepuhul meie õppejõud tagajalgadele tõuseks ja mis reaalselt jättiski väga koleda mulje. Millline meik töötajatel enamustel oli. Eesti ööklubis ei näe ka nii jubedat meiki ja tugevat kui seal üle pooltel oli. Siis istutakse veel peegli taga ja võõbatakse veeel tumedamaks oma silmi jms, mis sest,et seal sada kihti juba on ja kes teab,et millal see esimene kiht sinna tehti, tunne oli nagu koguaeg lisatakse aina juurde. Suured rippuvad kõrvarõngad. Ma mõtlen ikka selliseid suuri, mis pm õlgadeni ja suured sõrmused ja igasugused jubinad käes. Siin vist kehtib põhimõte,et mida rohkem seda uhkem, aga täna siis teinepäev ja vaatame, mis täna teha saab.

Kohalejõudmine

Kohalejõudmine võttis aega mul kuskil 20 tundi või isegi rohkem. Alustasin kodust kella 9st sõitu ja marsuut nägi ette Pärnu-Riia-Istanbul-Plovdiv. Siis kui sõitsin mõtlesin,et tahaks sellest ja sellest kirjutada,aga nüüd on kuidagi keeruline kirjutada. Riia buss oli väga mugav ja sõit läks tõesti kiiresti. Riia bussijaamas pidin ootama 30minutit ja sain sõita lennujaama ning siis oh üllatus.Tuli meelde,et järgminepäev hakkab ka koolilastel vaheaeg ning see kubises peredest, kellel kõigil oli silme ees sirendasid Istanbuli palmid. Seda järjekorda nähes mõtlesin,et deeem kui suur see lennuk siis on? Kohaks sain ma 19F mis tähendas lennuki keskel ja reaääres kohta. Mõtlesin juba,et kurat ei vedanud,aga siis mu õnn pöördus ja tuli suur läti perekond 5liikmeline ja minu koht oli kuidagi nende keskele sattunud. Nad küsisid,et kas palun oleksin nõus akna all istuma. Muidugi 2x ma seda endale öelda ei lasknud. Väga naljakas pere oli. Neil olid kolmikud ja kõigil pereliikmetel oli Ipadid ninaall. Ma kahetsen,et kaamera ülesse kotti jätsin ja ei hakanud seda välja ka sikutama, muidu oleks neid lapse häirinud, aga see vaade kui olime Istanbuli kohal ja see õhtutuledes oli. Uskumatult kena. Raske kirjeldada kui kena. Lennujaamas pidin oma pagasi leidma,aga ennem seda pidin passikontrolli minema ?!? Olgu siis tuli meelde,et Türgi pole meie Eurotsoonis. ( vahemärkus,et siin võttis vastu mind +17 kraadi õhtul ja see oli selline niiskekuumus. Nahk oli paari minutiga märg ja oleks tahtnud kompsud sejast kohe visata) Pagas leitud, pidin metroo võtma,et sõita lennujaama ja seda natuke pelgasin,kuna tegelt polnud mul õrnaaimugi kuhu minna,aga mu ema ütles sellekohta,et mu vanavanaemal oli reisiõnne kuidagi ja vb mul on ka, kuna olen tihti läinud nii,et tegelt pole õrnaaimugi kuhu lähen,aga täpselt õigesse kohta jõuan välja. Looodan,et see õnn mind veel 3kuud saadab,kuna siin on seda palju vaja. Kaardilt lugesin välja,et vist pean 10peatust sõitma ja siis kohalejõudma ning näpude peal lugesin oma peatusi ja kohalejõudsin. Bussijaam oli suur. Palju erinevaid kirju ja iga kirja ees seisis keegi ja karjus,et tule sõida koos minuga tule-tule. Ma otsisin Metro ülesse ja sealt suunati mind edasi. Otsisin 121 peatus ning idee järgi pidin sealt saama ka pileti osta ja oh üllatust. Suurelt oli kirjas Metro Euro,aga inglis keelt nad ei osanud. Vene keelt ka mitte. Ma julmalt siis kõndisin nende taga olevale kaardile ja pastakaga näitasin linna kuhu soovin ja pileti ma igaljuhul sain. Järgmine murepunkt. Ma pidin saatma smsi oma siinsele tugiisikule,et mis kell buss jõuab,et siis ta teaks mulle vastutulla. Mulle näidati,et buss sõidab 7h ja kohale jõuab 4.30 ( buss väljus 20.30) isegi esimese klassi jussike oskab väljaarvutada,et 4.30 kindlasti ta kohale ei jõua, vaid ikka tunduvalt varem. Saatsin siis smsi lihtsalt,et buss väljub see kell ja sõidab nii palju tunde,et pm las ise arvutagu. Uni oli meeletu,aga ma isegi ei tea kas ma magasin vahepeal või mitte ?!? Igaljuhul buss tegi meeletult palju peatusi, kuna ongi siin selle bussifirma metro fastfood või misiganes punktid,et kes tahab süüa,kes wc vms. Bussis jagati vett topsiga..jajaaa just nimelt neil on veepurgid siin mitte pudelid. Türgi-Bulgaaria piiril oli mõlemas kohas passikontroll. Mina lihtsalt olin nagu kana,kes karjale järgi käis, kuna eiteadnud ma kuhu minema peab. Türgis ei öeldud mulle miskit. Kõige naljakam koht oli Türgi-Bulgaaria vahepeale jääv 100m, kus oli Duty free pood. Oli südaöö,aga inimesed lausa jooksid sinna tormi. Ma lihtsalt naersin ja jälgisin seda tsirkust. Seal oli mul ka esimene kokkupuude mustlasega. Nimelta bussis mu ees istus mustlane ja ta ostsi sealt miskit meeletult kokku ning siis bussis hakkas asju peitma,aga vist ei mahtunud kõik ära või ei tea mis jama oli, igaljuhul näitas mingit suitsublokki ja ütles Loveee Momma ja minu kotti sikutas ja tahtis kotti mulle selle panna. Ma tõbasin enda koti ära ja ültesin lihtsalt Noooooo ja ohhh üllatus-üllatus hiljem oligi koti kontroll Bulgaaria piiripeal ja seal oli ka naljakas see,et teistele tuimalt visati passid tagasi siis mulle öeldi,et ESTONIAAA ESTONIAA really ?!? Ma aind naersin ja noogutasin pead. Soovis mulle ilusat reisi. Küll minu riik oli talle kohe  eksootika...Oehh oleks sellega mu mured siis lõppenud. Need alles algasid. Nimelt ma panin äratue endale 3ks,et umbes siis peaks natukese ajapärast olema minu peatus..OOOEIIII..mingihetk ma mõtlesin,et küsiks enda kõrvalpingil olijalt ( ta õnneks rääkis inglis keelt puhtalt ning rääkima hakkasime üleüldse tänu sellele,et terves bussis sai ta oma telfi laadida aind minu istme usb august, kuna sealt hakkas aind laadima. igaljuhul kui küsisin,et millal siis see Plovdiv stop on ütles ta,et just now....WHAAAT ?!?!?!?!!?!? kell oli miskit 2 läbi. Ma kiirelt pakisin end sisse ja bussi pealt minekut. Jäin siis oma tugiisikut ( kordinaatorit vms kes iganes ta poleks ootama) ja hmm ootasin 1h..mõtlesin,et olgu vb jääbki hiljaks...ootasin natuke veel ja ei miskit. Siis helistasin ja ta ei vastanud. Nüüd tekkis mul  kerge paanika ja mõtlesin,et eitea kus siin hotell lähedal on või miskit. Helistasin uuesti ja siis ta pani ära ning saatis smsi,et kus olen. Ma umbes vastasin,et kus sa ise oled,et ma ootan ammu,aga hiljem kui kohale jõudis ( olin miskit 2h selleks ajaks oodanud võõras linnas bussijaamas teda, mis polnud oma keskkonnalt üldse tore koht) ütles,et tema magas ja ta mees läks sööma öösel ja kuulis telefoni ja siis ajas ta ülesse. Njoo tore-tore. Vabandas ette ja taha ja ma ausaltöeldes isegi enam ei kuulanud, mida ta väga räägib, vaid lihtsalt tahtsin magada, kuna eelmineöö oli ka pm. vahele jäänud pakkimise pärast. Sain oma ühikatuppa ja kohe magama. Kell oli miskit 5. Hommikul ärgates saatsin smsi,et mis saab edasi ja leppisime 10.30 kohtumise kokku ning täitsin paberid ära ( kõik vene keeles ) ning siis tutvustati mulle kooli ja vabandati ette ja taha,et see nii suur on ja kole,et nad järjest remondivad seda. Minuarust see polnud üldse niii kole. Peale seda läksin Kesklinna,et bussikaart teha mulle ( keset kuud ei saa siin seda teha ja märtsis pean piletid nsm ostma) ning otsisin oma neti kaablit,et interneti saaks. Interneti saamine oli täielik tsikurkus ja paanikakosakond ausalt. Sain oma kaabli. Mõtlesin,et ohh jeshhhhhh ja siis oh üllatust-see ei töötanud. Pidin leidma ruuteri,et netti saada. Teised erasmuse tüdrukud ütlesid,et neil võttis see 3päeva aega,et see leida. Nii kaua aega mul polnud. Pidin selle leidma kiirelt, kuna oli vaja ühed paberid ära esitada. Tüdrukud näitasid mulle toidupoodi ja seal jäi mulle silma intranet. Oletasin,et vb sealt saan interneti. Läksin sinna hiljem üksi tagai ja seal seletati,et 2a leping jms. Olgu see jäi ära ja siis oli üks pood, mis oli lihtsalt lilla ja seisid seal mees ja naine ning üks klaaskapp, kus oli väljatoodud RUUUUUUUUUUTER. Ma mõtlesin lihtsalt,et võtan selle kapi ja jooksen minema, kui nad mulle ei müü. Nii läksin esimese müüja juurde. EI saanud see mittemidagi aru mida ma tahan. Mõtlesin,et olgu proovin teist ka ja ta oskas inglise keelt, ohh seda rõõõmu. Seletasin pikalt ja laialit mida vajan ning siis ta ütles,et ma ei tohi seda osta kui mul pole kohaliku operaatorit..What?!?! muidugi mul pole seda..Nii siis küsisin mis võimalused mul on jne ning ta ütles,et piisaks kui ültesin kellegi kohaliku numbri ja saaksid siis selle osta. Mõtlesin,et proovin oma kordinaatori numbriga ja see läks läbi. Pm. ma jooksin ühikasse,et seda proovida ja peale pusimist sain selle tööle. Ma pole nii rõõmus tükkaega olnud, kuna tõesti mõtlesin,et ma ei saagi oma asju tehtud ja saadetud, kuna mul pole interneti. Kõik mu neti lõbu läks kokku maksma 40leevi.

Oehh pikk postitus ja segaselt kirjutatud,et kui on tunne,et pane asjad kirja siis tuleksi seda kohe teha, mitte oodata, kuna hiljem on keeruline kirjutada,aga siinsest elust ja oma praktikast räägin ka hiljem, mis saab kindlasti väga põnev olema. Kui ma suudan need 3kuud siin hakkama saada, siis olen väga tugev ja ei karda enam vist miskit enam, kuna see on tõesti katsumus omaette. Inglis keelega on siin väga vähe teha. Vene keeles hea kui hakkama saad. Linn on omaette klass. On ilusaid kohti ja on ka selline vana Nõukogude Liitu meenutav ( nagu filmides on olnud, mitte,et ma ise mäletaks), aga need mäed mis linna taustal ja mis mu aknast paistavad. See on lihtsalt meeletult kena, aga hetkeks juttu juba liialt palju. Bussigraafikuid ma mittekuskilt leidnud ei ole,aga tean,et nr 11 toob mind tagasi ühikasse ja rohkem mitte ning täna vist ?!? linna uudistama.

Kuidas kõik alguse sai?!?

Nüüd ma tunnen,et on see blogi alustamise hetk käes. Tegelikult mulle pole siiani kohale jõudnud,et ma lähen praktikat sooritama 3kuuks mujale, aga mu ema tuletab seda igapäevaselt mulle meelde rohkem kui ma sooviks nagu ta ise lendaks minema. Alguse sai kõik eelmine aasta, kui esitasin avalduse ja tegelikult polnud õrnaaimugi kuhu ma pea ees hüppan,aga selge on see,et olen rahul,et eelmineaasta selle otsuse tegin, aga nüüd copysingi oma motivatsioonikirja siia ja ajas naerma küll, milline pugejakiri see on :D

Juba varases nooruses otsustasin, et soovin jätkata oma õpinguid Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õe erialal. Tänaseks olen veendunud oma valiku õigsuses ning olen koolis pakutavaga väga rahul ning mõistan, et meie õppekava valmistab meid tulevaseks vastutusrikkaks elukutseks väga hästi ette.

Samas tunnen, et just praegu oleks ka kõige parem ja viljakam aeg käia kogumas erialaseid teadmisi ja kogemusi ka Eestist väljaspool. Erasmuslasena tekib erakordne võimalus hinnata siin omandatd teadmisi uuest vaatenurgast ning avastada uusi perspektiive, mida on võimalik hilisemate õpingute käigus kasutada ning teistega jagada.

Olen veendunud siinse hariduse heas kvaliteedis ning soovin kindlasti oma elu rajada Eestisse. Samas olen veendunud, et ainult läbi tiheda suhtluse välisilmaga on võimalik tänapäeva meditsiinis igaühel areneda ning seeläbi valdkonda siin arendada. Seetõttu usun, et erasmuslasena avaneb mul hea võimalus tutvustada Eestit ning seeläbi ehk tekitada ka positiivset huvi selle riigi vastu ning samas omandada uusi teadmisi ning kogemusi, mis võivad ühel päeval siin kasulikuks osutuda.

Kindlasti olen valmis oma erasmuslasena omandatud kogemusi jagama ka siinsete kaasõpilastega, et innustada kõhklejaid ning aidata järgmisi programmiga liitujaid.....

 Üks minu iseloomuomadusi on kindlasti ka teadmishimu, misläbi otsustasin just Bulgaaria kausuks, kuna varem programmis osalenud tudengite sõnul on just sinna kogunenud eriti suur hulk rahvusvahelisi tudengeid. See tagab omakorda võimaluse omandada praktika jooksul veel täiendavaid teadmisi ning jagada kogemusi.

Varasematele kogemustele tuginedes leian, et Erasmuse programm on see, mis annab enneolematu ning minu jaoks täiesti hindamatu võimaluse omandada uusi teadmisi ja kogemusi, mida hiljem jagada ning misläbi rikastada oma õpinguteaega. Samuti näen Erasmuse programmi raames enneolematut võimalust jagada infot Eesti kohta teiste maailma tudengitega, tekitades seeläbi positiivset huvi siinse eluolu ning samuti siinsete meditsiini valdkonda puudutavate teemade suhtes.   
Peale seda osutusingi valituks, aga sama kiiresti kui blogi kirjutamise tuhin tuli see ka kadus.