Kohalejõudmine

Kohalejõudmine võttis aega mul kuskil 20 tundi või isegi rohkem. Alustasin kodust kella 9st sõitu ja marsuut nägi ette Pärnu-Riia-Istanbul-Plovdiv. Siis kui sõitsin mõtlesin,et tahaks sellest ja sellest kirjutada,aga nüüd on kuidagi keeruline kirjutada. Riia buss oli väga mugav ja sõit läks tõesti kiiresti. Riia bussijaamas pidin ootama 30minutit ja sain sõita lennujaama ning siis oh üllatus.Tuli meelde,et järgminepäev hakkab ka koolilastel vaheaeg ning see kubises peredest, kellel kõigil oli silme ees sirendasid Istanbuli palmid. Seda järjekorda nähes mõtlesin,et deeem kui suur see lennuk siis on? Kohaks sain ma 19F mis tähendas lennuki keskel ja reaääres kohta. Mõtlesin juba,et kurat ei vedanud,aga siis mu õnn pöördus ja tuli suur läti perekond 5liikmeline ja minu koht oli kuidagi nende keskele sattunud. Nad küsisid,et kas palun oleksin nõus akna all istuma. Muidugi 2x ma seda endale öelda ei lasknud. Väga naljakas pere oli. Neil olid kolmikud ja kõigil pereliikmetel oli Ipadid ninaall. Ma kahetsen,et kaamera ülesse kotti jätsin ja ei hakanud seda välja ka sikutama, muidu oleks neid lapse häirinud, aga see vaade kui olime Istanbuli kohal ja see õhtutuledes oli. Uskumatult kena. Raske kirjeldada kui kena. Lennujaamas pidin oma pagasi leidma,aga ennem seda pidin passikontrolli minema ?!? Olgu siis tuli meelde,et Türgi pole meie Eurotsoonis. ( vahemärkus,et siin võttis vastu mind +17 kraadi õhtul ja see oli selline niiskekuumus. Nahk oli paari minutiga märg ja oleks tahtnud kompsud sejast kohe visata) Pagas leitud, pidin metroo võtma,et sõita lennujaama ja seda natuke pelgasin,kuna tegelt polnud mul õrnaaimugi kuhu minna,aga mu ema ütles sellekohta,et mu vanavanaemal oli reisiõnne kuidagi ja vb mul on ka, kuna olen tihti läinud nii,et tegelt pole õrnaaimugi kuhu lähen,aga täpselt õigesse kohta jõuan välja. Looodan,et see õnn mind veel 3kuud saadab,kuna siin on seda palju vaja. Kaardilt lugesin välja,et vist pean 10peatust sõitma ja siis kohalejõudma ning näpude peal lugesin oma peatusi ja kohalejõudsin. Bussijaam oli suur. Palju erinevaid kirju ja iga kirja ees seisis keegi ja karjus,et tule sõida koos minuga tule-tule. Ma otsisin Metro ülesse ja sealt suunati mind edasi. Otsisin 121 peatus ning idee järgi pidin sealt saama ka pileti osta ja oh üllatust. Suurelt oli kirjas Metro Euro,aga inglis keelt nad ei osanud. Vene keelt ka mitte. Ma julmalt siis kõndisin nende taga olevale kaardile ja pastakaga näitasin linna kuhu soovin ja pileti ma igaljuhul sain. Järgmine murepunkt. Ma pidin saatma smsi oma siinsele tugiisikule,et mis kell buss jõuab,et siis ta teaks mulle vastutulla. Mulle näidati,et buss sõidab 7h ja kohale jõuab 4.30 ( buss väljus 20.30) isegi esimese klassi jussike oskab väljaarvutada,et 4.30 kindlasti ta kohale ei jõua, vaid ikka tunduvalt varem. Saatsin siis smsi lihtsalt,et buss väljub see kell ja sõidab nii palju tunde,et pm las ise arvutagu. Uni oli meeletu,aga ma isegi ei tea kas ma magasin vahepeal või mitte ?!? Igaljuhul buss tegi meeletult palju peatusi, kuna ongi siin selle bussifirma metro fastfood või misiganes punktid,et kes tahab süüa,kes wc vms. Bussis jagati vett topsiga..jajaaa just nimelt neil on veepurgid siin mitte pudelid. Türgi-Bulgaaria piiril oli mõlemas kohas passikontroll. Mina lihtsalt olin nagu kana,kes karjale järgi käis, kuna eiteadnud ma kuhu minema peab. Türgis ei öeldud mulle miskit. Kõige naljakam koht oli Türgi-Bulgaaria vahepeale jääv 100m, kus oli Duty free pood. Oli südaöö,aga inimesed lausa jooksid sinna tormi. Ma lihtsalt naersin ja jälgisin seda tsirkust. Seal oli mul ka esimene kokkupuude mustlasega. Nimelta bussis mu ees istus mustlane ja ta ostsi sealt miskit meeletult kokku ning siis bussis hakkas asju peitma,aga vist ei mahtunud kõik ära või ei tea mis jama oli, igaljuhul näitas mingit suitsublokki ja ütles Loveee Momma ja minu kotti sikutas ja tahtis kotti mulle selle panna. Ma tõbasin enda koti ära ja ültesin lihtsalt Noooooo ja ohhh üllatus-üllatus hiljem oligi koti kontroll Bulgaaria piiripeal ja seal oli ka naljakas see,et teistele tuimalt visati passid tagasi siis mulle öeldi,et ESTONIAAA ESTONIAA really ?!? Ma aind naersin ja noogutasin pead. Soovis mulle ilusat reisi. Küll minu riik oli talle kohe  eksootika...Oehh oleks sellega mu mured siis lõppenud. Need alles algasid. Nimelt ma panin äratue endale 3ks,et umbes siis peaks natukese ajapärast olema minu peatus..OOOEIIII..mingihetk ma mõtlesin,et küsiks enda kõrvalpingil olijalt ( ta õnneks rääkis inglis keelt puhtalt ning rääkima hakkasime üleüldse tänu sellele,et terves bussis sai ta oma telfi laadida aind minu istme usb august, kuna sealt hakkas aind laadima. igaljuhul kui küsisin,et millal siis see Plovdiv stop on ütles ta,et just now....WHAAAT ?!?!?!?!!?!? kell oli miskit 2 läbi. Ma kiirelt pakisin end sisse ja bussi pealt minekut. Jäin siis oma tugiisikut ( kordinaatorit vms kes iganes ta poleks ootama) ja hmm ootasin 1h..mõtlesin,et olgu vb jääbki hiljaks...ootasin natuke veel ja ei miskit. Siis helistasin ja ta ei vastanud. Nüüd tekkis mul  kerge paanika ja mõtlesin,et eitea kus siin hotell lähedal on või miskit. Helistasin uuesti ja siis ta pani ära ning saatis smsi,et kus olen. Ma umbes vastasin,et kus sa ise oled,et ma ootan ammu,aga hiljem kui kohale jõudis ( olin miskit 2h selleks ajaks oodanud võõras linnas bussijaamas teda, mis polnud oma keskkonnalt üldse tore koht) ütles,et tema magas ja ta mees läks sööma öösel ja kuulis telefoni ja siis ajas ta ülesse. Njoo tore-tore. Vabandas ette ja taha ja ma ausaltöeldes isegi enam ei kuulanud, mida ta väga räägib, vaid lihtsalt tahtsin magada, kuna eelmineöö oli ka pm. vahele jäänud pakkimise pärast. Sain oma ühikatuppa ja kohe magama. Kell oli miskit 5. Hommikul ärgates saatsin smsi,et mis saab edasi ja leppisime 10.30 kohtumise kokku ning täitsin paberid ära ( kõik vene keeles ) ning siis tutvustati mulle kooli ja vabandati ette ja taha,et see nii suur on ja kole,et nad järjest remondivad seda. Minuarust see polnud üldse niii kole. Peale seda läksin Kesklinna,et bussikaart teha mulle ( keset kuud ei saa siin seda teha ja märtsis pean piletid nsm ostma) ning otsisin oma neti kaablit,et interneti saaks. Interneti saamine oli täielik tsikurkus ja paanikakosakond ausalt. Sain oma kaabli. Mõtlesin,et ohh jeshhhhhh ja siis oh üllatust-see ei töötanud. Pidin leidma ruuteri,et netti saada. Teised erasmuse tüdrukud ütlesid,et neil võttis see 3päeva aega,et see leida. Nii kaua aega mul polnud. Pidin selle leidma kiirelt, kuna oli vaja ühed paberid ära esitada. Tüdrukud näitasid mulle toidupoodi ja seal jäi mulle silma intranet. Oletasin,et vb sealt saan interneti. Läksin sinna hiljem üksi tagai ja seal seletati,et 2a leping jms. Olgu see jäi ära ja siis oli üks pood, mis oli lihtsalt lilla ja seisid seal mees ja naine ning üks klaaskapp, kus oli väljatoodud RUUUUUUUUUUTER. Ma mõtlesin lihtsalt,et võtan selle kapi ja jooksen minema, kui nad mulle ei müü. Nii läksin esimese müüja juurde. EI saanud see mittemidagi aru mida ma tahan. Mõtlesin,et olgu proovin teist ka ja ta oskas inglise keelt, ohh seda rõõõmu. Seletasin pikalt ja laialit mida vajan ning siis ta ütles,et ma ei tohi seda osta kui mul pole kohaliku operaatorit..What?!?! muidugi mul pole seda..Nii siis küsisin mis võimalused mul on jne ning ta ütles,et piisaks kui ültesin kellegi kohaliku numbri ja saaksid siis selle osta. Mõtlesin,et proovin oma kordinaatori numbriga ja see läks läbi. Pm. ma jooksin ühikasse,et seda proovida ja peale pusimist sain selle tööle. Ma pole nii rõõmus tükkaega olnud, kuna tõesti mõtlesin,et ma ei saagi oma asju tehtud ja saadetud, kuna mul pole interneti. Kõik mu neti lõbu läks kokku maksma 40leevi.

Oehh pikk postitus ja segaselt kirjutatud,et kui on tunne,et pane asjad kirja siis tuleksi seda kohe teha, mitte oodata, kuna hiljem on keeruline kirjutada,aga siinsest elust ja oma praktikast räägin ka hiljem, mis saab kindlasti väga põnev olema. Kui ma suudan need 3kuud siin hakkama saada, siis olen väga tugev ja ei karda enam vist miskit enam, kuna see on tõesti katsumus omaette. Inglis keelega on siin väga vähe teha. Vene keeles hea kui hakkama saad. Linn on omaette klass. On ilusaid kohti ja on ka selline vana Nõukogude Liitu meenutav ( nagu filmides on olnud, mitte,et ma ise mäletaks), aga need mäed mis linna taustal ja mis mu aknast paistavad. See on lihtsalt meeletult kena, aga hetkeks juttu juba liialt palju. Bussigraafikuid ma mittekuskilt leidnud ei ole,aga tean,et nr 11 toob mind tagasi ühikasse ja rohkem mitte ning täna vist ?!? linna uudistama.